Eesti ja Belgia diplomaatilised suhted 100

2021. aastal tähistame Eesti ja Belgia diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Belgia tunnustas Liitlaste Kõrgema Nõukogu liikmena Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Belgia suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Belgias

Eesti välisministeerium

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks

11.11.1918

Lõppes Esimene maailmasõda

Noor Eesti käskjalg Esimeses maailmasõjas 1918. a. Foto: Rahvusarhiiv

Maailmasõja tähtsaimaks tulemuseks nii eestlaste kui ka mitmete teiste Ida-Euroopa rahvaste jaoks oli impeeriumide kokkuvarisemine, mis tegi võimalikuks uute rahvusriikide loomise.

18.01.1919

Pariisis algas rahukonverents

Pariisi rahukonverents. Foto: Prantsusmaa arhiiv

Pariisis algas rahukonverents, mis kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja millest võttis vaatlejana osa ka Eesti delegatsioon Jaan Poska juhtimisel. Eestis käis samal ajal Vabadussõda. Rahukonverents kestis 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920. Eestlaste eesmärgiks oli Pariisis kaitsta Eesti huve ning hankida toetust ja tunnustust.

02.02.1920

Tartu rahuleping

Tartu rahulepingu allkirjad. Foto: Rahvusarhiiv

Keeruliste läbirääkimiste tulemusena kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja Eestis ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

07.06.1920

Belgia tunnustas Eesti Vabariiki de facto

03.12.1920

Belgia valitsus määras Eestisse konsuliks Michel Nicaise’i, kes jäi ametisse 20 aastaks

Foto on tehtud Parikase ateljees: Michel Nicaise aastal 1935, 15 aastat Belgia konsul Eestis. Foto: Rahvusarhiiv

Kuigi Belgia ei olnud Eestit de jure veel tunnustanud, määras Belgia valitsus Eestisse konsuliks Michel Nicaise’i kui hea Venemaa olude tundja. Nicaise töötas Belgia konsulina 20 aastat ehk kuni 1940. aastani, kui NSVL okupeeris Eesti. Pärast seda suundus ta tööle Belgia saatkonda Stockholmis.

1921. aasta telefoniraamatust „Väljamaa esitajad Eestis“ on märgitud, et Belgia Kuningriiki esindav konsul M. Nicaise asub aadressil Tallinn (Reval), Vana Posti 7.

3. detsembril 1935. aastal kirjutatakse ajalehes Waba Maa:

Oma kodumaad on konsul M. Nicaise siin esitanud kõik need aastad, aidates omalt poolt kaasa Eesti-Belgia vahel valitsevate sõbralikkude suhete tekkimisele ja nende süvenemisele. Eesti sõbrana on ta töötanud Eesti ja Belgia kultuurilise ja majandusliku lähenemise heaks. Belgia ajakirjanduses ilmunud kirjutistest Eesti üle, on suur osa pärit tema sulest. Tema õhutusel ja algatusel on asutatud Eesti-Belgia Kaubanduskoda ja Brüsselisse Belgia-Eesti Kaubanduskoda. Tema viimaseks saavutuseks oli tänavu sügisel alalise Eesti osakonna avamine Belgia Sõjamuuseumis. Eestile ülesnäidatud teenete eest on konsul Nicaise dekoreeritud Eesti vabadusristi, kotkaristi ja Punase Risti aumärgiga …. Huvitav on märkida, et konsuli tütar lõpetas Tallinnas gümnaasiumi ja sooritas lõpueksamid eesti keeles.

26.01.1921

Belgia tunnustas Eesti Vabariiki de jure

Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

Belgia tunnustas Eesti Vabariiki de jure koos Prantsusmaa, Suurbritannia, Jaapani ja Itaaliaga.

1.10.1921

Eesti avas aukonsulaadi Antwerpenis

Konsul oli Charles A. Aertssens, kes oli ametis kuni 1929. aastani. 1926. aastal avas Eesti aukonsulaadid ka Brüsselis ja Gentis, 1931. aastal Ostendes. Samuti oli aukonsulaadi asukohaks Liège.

15.06.1922

Esimene Belgia suursaadik Eestis Bernand l’Escaille de Lier

Bernand l’Escaille’ volikiri. Foto: Rahvusarhiiv

Esimene Belgia suursaadik Eestis Bernand l’Escaille de Lier andis üle volikirja riigivanemale, resideeris Varssavis.

Foto: http://www.ars-moriendi.be/DE_LESCAILLE_DE_LIER_FR.HTM

Järgnevaid saadikuid vaata Välisministeeriumi veebilehelt.

14.12.1923

Ametisse nimetati esimene Eesti saadik Karl Robert Pusta

Karl Pusta. 1923. Foto: Rahvusarhiiv

Ametisse nimetati esimene Eesti saadik Karl Robert Pusta, kes oli aastast 1921 olnud esimene Eesti asjur Belgias. Pusta andis volikirja üle belglaste kuningale Albert I-le 16. aprillil 1924, resideeris Pariisis ning oli ametis kuni 1932. Kogu kahe maailmasõja vahelisel ajal oli Eesti Belgias esindatud Pariisis asuvast Eesti saatkonnast.

Järgnevaid saadikuid vaata Välisministeeriumi veebilehelt.

29.04.1925

Eesti annetas belglaste kuningale Albert I-le Vabadusristi I liigi I järgu

Belgia kuningas Albert I

Vabadusristi andis üle saadik Karl Robert Pusta 8. augustil 1925.

28.09.1926

Eesti ja Belgia-Luksemburgi majandusliit sõlmisid kauba- ja laevanduslepingu

Samal ja järgneval aastal sõlmitakse veel mitmeid olulisi lepinguid: Eesti-Belgia laevamõõtkirjade vastastikku tunnistamise deklaratsioon 28. septembrist 1926; Eesti-Belgia kurjategijate väljaandmise leping 11.11.1926; Eesti-Belgia vaheline konsulaarkonventsioon 8.02. 1927.

05.01.1929

Teine Belgia saadik Eestis Florent de Selys-Fanson

Teine Belgia saadik Eestis Florent de Selys-Fanson andis üle volikirja riigivanemale, resideeris Riias, oli alates 1927. aastast ajutine asjur Eestis.

1930

Eesti Vabariigi konsulaadi juurde Brüsselis asutati Eesti Selts

Belgia Eesti Seltsi juhatus. Istuvad esimeses reas vasakult: abiesimees A. Pelmas, laekur H. Pelmas, esimees A. Tali, seltsi täievoliline esindaja Antwerpenis O. Gutman. Seisavad vasakult: kirjatoimetaja abi A. Lövend ja kirjatoimetaja J. Krusten. Foto: Rahvusarhiiv

Suurem hulk eestlasi sattus Belgiasse pärast Teist maailmasõda, aga juba varem oli Belgias eestlasi, kes asutasid 1930. aastal Brüsselis Eesti Vabariigi konsulaadi juurde Brüsseli Eesti Seltsi, mis nimetati hiljem ümber Eesti Seltsiks Belgias. Tänapäeval tegutseb Eesti Selts Belgias edasi.

01.01.1933

Ametisse nimetati teine Eesti saadik Belgias Otto Strandman

Ametisse nimetati teine Eesti saadik Belgias Otto Strandman. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

Volikirja andis Strandman belglaste kuningale üle 16. septembril 1933. Ta resideeris Pariisis ning oli ametis kuni 1. oktoobrini 1939.

05.06.1934

Tallinnasse saabus belglaste kuninga erakorraline missioon senaator de Savoye’ juhtimisel

Pidulik vastuvõtt belglaste kuninga erakorralise suursaadiku senaator de Savoye’ auks Kadrioru lossis 5. juuni 1934. Foto: Rahvusarhiiv

Senaatori ülesandeks oli teavitada riigivanemat kuningas Alberti surmast ja kuningas Leopold III troonile asumisest.

29.09.1935

Brüsseli Kuninglikus Sõjamuuseumis avati Eesti osakond

Brüsseli eestlased osakonna avamisel. Vasakult 1. Antwerpeni asekonsul Edgar Pärli, keskel Pariisi saadik Otto Strandman, tema selja taga Eesti Riia aupeakonsul Herbert Rosenfeldt, Eesti sõjaväe esindaja kolonel Karl Johann Laurits, Brüsseli Eesti aupeakonsul Leon Drugmand, Belgia-Eesti Kaubanduskoja esimees Paul Ectors, paremalt esimene Belgia Eesti Rahvusühingu abiesimees Mutli, konsulaadi sekretär Olga Gutman, Rahvusühingu juhatuse liige Brandt. Foto: Rahvusarhiiv

Selle avas pidulikult Eesti Vabariigi saadik Otto Strandman. Esemed, mis tol ajal üle anti, on endiselt muuseumis nähtaval: rinna- ja teenetemärgid, kolm komplekti riideid ja nüüdseks juba digitaliseeritud pildid.

1935

Brüsseli Kuningliku Sõjamuuseumisse saadeti Eesti Vabadussõda käsitleva ekspositsiooni esemed

Osa Brüsselisse sõjamuuseumisse saadetavatest Eesti Vabadussõda käsitleva ekspositsiooni esemetest. Foto: Rahvusarhiiv

Samad esemed on muuseumis eksponeeritud ka tänapäeval. Alumisel fotol samade esemete ekspositsioon aastal 2021.

Sõjamuuseumi väljapanek 2021. Foto: Eesti saatkond Belgias

aprill–november 1935

Eesti osales esimest korda maailmanäitustel omaette väljapanekuga

1935 maailmanäituse eesti osakond. Foto: Rahvusarhiiv

Eesti osales esimest korda maailmanäitustel omaette väljapanekuga just Brüsselis (1933. aastal osaleti Kreeka paviljoni osana). Ka seekord veel päris oma paviljoni ei püstitatud, kuna see oli liiga kulukas, vaid osaleti kaubanduskodade hallis eriosakonnaga. Osalemise eesmärk oli tutvustada Eesti kaupu ja käsitööd ning elavdada seeläbi Belgia ja Eesti kaubavahetust. Oluline oli näidata Eestit ka kui head turismisihtkohta, milleks kasutati pilte, diagramme, filme ja isegi valgusefektiga maakaarti.

14.05.1938

Tallinnas avati Belgia moodsa kunsti näitus

Tallinnas avatud Belgia kunstinäituse puhul Tallinna saabunud Belgia delegatsioon külaskäigul Kunstihoones. Paremalt: haridusministri abi Voldemar Päts, Belgia konsul Tallinnas Michel Nicaise, Eesti-Belgia Kaubanduskoja abiesimees Arthur Hüüs, Belgia delegatsiooni juht P. Ectors, Eesti aukonsul Brüsselis Leon Drugmand, delegatsiooni liige pankur E.W. Tisquen, advokaat van der Veeren, Eesti-Belgia sõprusühingu esimees Tartus professor dr Ludvig Puusepp. Foto: Rahvusarhiiv

Tallinnas avati Belgia moodsa kunsti näitus viiekümne Belgia kunstnike annetatud tööga, millest moodustati hiljem Eesti Kunstimuuseumisse Belgia moodsa kunsti kogu.

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

MRP kaart allkirjadega. Foto: Rahvusarhiiv

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.

21.06.1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Nädal Pildis, 1940. Foto: Rahvusarhiiv

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Belgia ei tunnustanud Eesti liitmist NSV Liiduga. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist.

Vaata lisaks

KUIDAS VÄLISMINISTEERIUM JA SAATKONNAD LIKVIDEERITI, AGA EESTI RIIGI JÄRJEPIDEVUST JÄID AASTAIL 1940–1991 HOIDMA VABASSE MAAILMA JÄÄNUD DIPLOMAADID

02.11.1953

Karl Robert Pusta

Pusta 1956. aastal. Foto: Rahvusarhiiv, Harald Perten

Aastal 1952 naasis Karl Robert Pusta USAst Euroopasse ja oli alates 2. novembrist 1953 kuni surmani aastal 1964 Eesti diplomaatiline esindaja Belgias, Hispaanias ja Prantsusmaal, asukohaga Madridis.

1957

Rooma leping

Sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg, mis pani aluse Euroopa Liidu loomisele. Ühenduse kuue asutajaliikme hulgas oli ka Belgia (teised riigid olid Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa).

24.02.1968

Eesti Vabariigi 50. sünnipäeva tähistamine Brüsselis

Eesti Vabariigi 50. sünnipäeva tähistamine Brüsselis. Foto: Rahvusarhiiv

Kuigi Eesti riik oli maakaardilt pühitud, valitses Eesti Vabariigi vaim Brüsseli eestlaste hulgas perioodil 1940–1991 edasi, mis väljendus ka Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamistena.

23.08.1989

Laulev revolutsioon ja Balti kett

23. augustil 1989 loodi MRP 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale. Foto: Harald Leppikson, Rahvusarhiiv

23. augustil 1989 loodi MRP 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid kaasa laia rahvusvahelise toetuse.

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest

Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone eest 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits

Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.

27.08.1991

Belgia taastunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust

Vastuvõtul Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli juures. Foto: Rahvusarhiiv

Sellest teatamiseks külastas Belgia Kuningriigi suursaadik Helsingis Jaques Ivan D’Hondti Eestit 28.08.1991. Diplomaatilised suhted taastati 5. septembril 1991.

22.10.1991

Belgia välisminister Mark Eyskensi visiit Eestisse

Belgia välisminister Mark Eyskens (paremalt 1.) Eesti välisministri Lennart Meri (vasakult 1.) juures vastuvõtul. Vasakult 2. Eesti suursaadik Belgias Clyde Kull. Foto: Rahvusarhiiv

Belgia välisminister Mark Eyskensi visiit Eestisse, kus ta kohtus Eesti välisministri Lennart Meri, Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ja teistega.

14.10.1991

Ametisse asus Belgia asjur Jan Mutton

Belgia asjur Jan Mutton üle andmas volikirju välisministeeriumis. Paremal protokolliülem Kalle Ott, vasakul poliitikaosakonna Lääne-Euroopa büroo juhataja Andres Tomasberg Foto: välisministeeriumi arhiiv

Ametisse asus Belgia asjur Jan Mutton, kes oli Belgia esimene esindaja Eestis pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Fotol on Belgia asjur Jan Mutton üle andmas volikirju välisministeeriumis. Paremal protokolliülem Kalle Ott, vasakul poliitikaosakonna Lääne-Euroopa büroo juhataja Andres Tomasberg.

25.06.1992

Belgia suursaadik Jacques Ivan D’Hond andis üle volikirja

Belgia suursaadik Jacques Ivan D’Hond andmas üle volikirju Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Vasakul protokolliülem Kalle Ott, paremal välisminister Trivimi Velliste.

Jacques Ivan D’Hond oli ametis kuni 1994. aastani asukohaga Helsingis.

1992

Avati Eesti esindus Belgias

Clyde Kull volikirjade üleandmisel

Avati Eesti esindus Belgias ning ametisse nimetati Eesti suursaadik Clyde Kull, kes andis volikirja üle belglaste kuningale 6. veebruaril 1992. Clyde Kull oli ametis kuni 1996. aastani.

Kuni 1996. aastani esindas kahepoolne suursaadik Brüsselis Eestit lisaks ka nii NATO kui ka Euroopa Liidu juures. 1996–1999 oli Eesti suursaadik Belgias Jüri Luik, seejärel asus sellesse ametisse Sulev Kannike (1999–2003).

Järgnevaid Eesti suursaadikuid Belgias vaata Välisministeeriumi veebilehelt.

24.02.1993

Saatkonna hoone avamine

1992. aastal osteti saatkonna hooneks kahekordne valge villa Brüsseli äärelinnas Avenue Isidore Geraldil. 24. veebruaril 1993 peeti saatkonna avamispidu ning ühtlasi tähistati esmakordselt Brüsselis Eesti Vabariigi aastapäeva.

Loe lisaks saatkonna ajaloost.

Belgia välisminister Frank Vandenbroucke visiit Eestisse

Belgia välisminister Frank Vandenbroucke kohtumas välisminister Jüri Luigega

04.03.1996

Sõlmiti Eesti ja Flandria valitsuse vaheline koostööleping

Välisminister Siim Kallas ja Flandria peaminister Luc Van den Brande kirjutavad alla Eesti ja Flandria vahelisele koostöölepingule

Lepingu elluviimiseks on sõlmitud koostööprogramm perioodiks 2019–2022. Koostööprogramm võimaldab süvendada omavahelist koostööd erinevates valdkondades, sealhulgas majanduse, teaduse, tehnika, kultuuri, hariduse, sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Vaata koostöölepingut

09.06.1999

Eesti ning Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping

Brüsselis Egmont’i Palee Rohelises saalis sõlmiti Eesti ning Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping.
Eesti Vabariigi poolt kirjutas alla Eesti saatkonna ajutine asjur Andres Talvik, Belgia Kuningriigi poolt välisministeeriumi kantsler Jan Bogaert, Luksemburgi Suurhertsogiriigi poolt suursaadik Jean-Jacques Kasel ning Hollandi Kuningriigi poolt suursaadik Eduard Röell.

september-detsember 2001

Septembrist detsembrini tutvustati Eesti kultuuri Belgias näitustega Flandria ja Brüsselis

Belgia on esimene riik, kus asus Eesti saatkonnas tööle kultuuriministeeriumi määratud kultuuriatašee. Praeguseks on Eestil kultuuriatašeed seitsmes riigis.

Loe sündmuste kohta täpsemalt Kultuuriministeeriumi veebilehelt.

08.10.2003

Eesti määras Belgia Kuningriiki ja Luksemburgi eraldi suursaadiku

Malle Talvet andis oma volikirja belglaste kuningale üle 8. oktoobril 2003. aastal ja jäi ametisse kuni aastani 2008.

2003. aastast hakkasid Eesti ja Belgia kahepoolsed suhted tihenema, sest Eesti määras Belgia Kuningriiki ja Luksemburgi eraldi suursaadiku. Malle Talvet andis oma volikirja belglaste kuningale üle 8. oktoobril 2003. aastal ja jäi ametisse kuni aastani 2008.

Alates augustist 2008 kuni oktoobrini 2009 oli Eesti suursaadik Belgias Karin Jaani.

Juulist 2010 kuni septembrini 2011 oli Eesti suursaadik Belgias Mariin Ratnik.

Gert Antsu oli Eesti Vabariigi suursaadik Belgias, Luksemburgis ja Šveitsis aastatel 2012–2016.

Eesti Vabariigi suursaadik Belgia Kuningriigis Lembit Uibo andis belglaste kuningale Philippe’ile üle oma volikirja mais 2017.

Alates 2018. aastast on Eesti suursaadik Belgias ja Luksemburgis Toomas Tirs.

29.03.2004

Eestist sai NATO liige

Eesti lipu heiskamine NATO peakorteris Brüsselis

Kuni 1997. aastani asus Eesti alaline esindus NATO juures väikses Brüsseli äärelinna villas koos kahepoolse saatkonna ja esindusega ELi juures. 1996. aasta sügisel sai suursaadikuks Jüri Luik, kes oli alguses ametlikult akrediteeritud Beneluxi riikide juurde. Kui aga 1997. aasta mais pärast NATO EAPC kontseptsiooni vastu võtmist hakkasid EAPC nõukogusse kuuluma ka partnerriikide suursaadikud, sai Jüri Luigest Eesti esimene suursaadik NATO juures.

01.05.2004

Eestist sai Euroopa Liidu liige

1996 aasta varasügisel kolis Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures eurokvartalisse, kus asub tänapäevalgi.

Kuni 1996. aastani asus Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures väikses Brüsseli äärelinna villas koos kahepoolse saatkonna ja esindusega NATO juures. 1996 aasta varasügisel kolis Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures eurokvartalisse, kus asub tänapäevalgi.

2004

NATO õhuturbemissioonid

Belgiast sai esimene NATO riik, kes võttis osa NATO õhuturbemissioonist ja valvas Balti riikide õhuruumi.

07.02.2005

Tallinnas avati Belgia saatkond aadressil Rataskaevu 2

Belgia saatkond asus aadressil Rataskaevu 2 kuni Belgia sulges 28. veebruaril 2015 saatkonna Tallinnas. Eestit hakati katma Helsingist.

Saatkonna avas pidulikult Eestis visiidil olnud Belgia Euroopa asjade riigisekretär Didier Donfut. 2002. aasta sügiseni resideeris Belgia Kuningriigi suursaadik Helsingis, kuid 21. oktoobril 2004. aastal volikirja üle andnud uus suursaadik Pierre Dubuisson asus tööle juba Tallinnas.

20.12.2006

President Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Belgiasse

Kohtumine belglaste kuninga Albert II-ga.

21.12.2007

Eesti liitus Schengeni õigusruumiga, mis tähendas ka seda, et Eesti ja Belgia vahel ei olnud enam tarvis piirikontrolli teha.

10.–12.06.2008

Belglaste kuningas Albert II ja kuninganna Paola riigivisiit Eestisse

Kuningas Albert II ja kuninganna Paola Vabaõhumuuseumis, kus nad tutvusid Eesti talurahva kommetega

Riigipead võõrustasid president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet.

28.02.2015

Belgia hakkas Eestit katma suursaatkonnast Helsingis

Belgia Suursaatkond Helsingis

19.11.2015 alustas suursaadikuna Philippe Beke, kes oli ametis kuni 20.09.2020. 2021. aasta lõpus astus suursaadiku ametisse Carl Peeters.

Vaata lisaks Belgia suursaatkonna Helsingis veebilehte

2017–2018

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kultuuriprogramm 2017. aasta teisel poolel ja EV 100 tähistamine 2018. aastal

2017 eesitumine Bozar

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kultuuriprogramm 2017. aasta teisel poolel ja EV 100 tähistamine 2018. aastal kujutas endast seni suurimat Eesti kultuurifestivali Belgias. Ühtekokku jõudis Belgia publikuni üle 30 Eesti kultuuriprojekti.

Olulisemateks koostööpartneriteks olid BOZARi ja Flagey’ kultuurikeskused, kusjuures 2018. aasta jaanuaris toimunud Arvo Pärdi festivali raames allkirjastati Flagey ja Arvo Pärdi Keskuse vaheline koostöölepe.

Loe Eesti ja Belgia kultuurisuhete kohta pikemalt

2018

Eesti salapärane tänavakunstnik Edward von Lõngus äratas mitmetel Brüsseli majaseintel ja müüridel ellu pildid vanadest eestlastest

2018 von Lõngus Brüsselis. Foto: EV100

Euroopa Liidu eesistumist ja Eesti 100. sünnipäeva tähistav kunstiprojekt viis Lõnguse loomingu lisaks Brüsselile veel kümnesse Euroopa pealinna. Mitmed Brüsseli Raekoja platsi ümbruse ootamatute nurgataguste müürid ja majaseinad said uue väljanägemise. Need kunstiteosed on näha seal veel tänagi.

21.02.2019

Belgia peaminister Charles Micheli kohtumine Eestis teeniva NATO lahingugrupi Belgia üksusega

Peaministrit saatis Eesti kaitseminister Jüri Luik.

Taustaks:

02.04.2019

Belglaste kuninga Philippe’i ja välisministri Didier Reyndersi visiit Eestisse

Belglaste kuninga Philippe’i ja välisministri Didier Reyndersi visiit Eestisse, kohtumine Belgia sõduritega Tapal NATO missiooni raames.

Taustaks

King Philippe of Belgium to visit Estonia in April

2021

Aasta 2021

Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Belgia Kuningriigis ja Luksemburgi Suurhertsogiriigis on Toomas Tirs.

Saatkond asub Brüsselis ühes hoones koos Eesti Vabariigi alalise esindusega Euroopa Liidu juures aadressil Rue Guimard 11/13.

Eestil on Belgias kaks aukonsulit: Antoine (Tony) Vuylsteke ja Alain van Bellingen (lõpetab töö 2021. aasta juunis).

26.01.2021

Eesti ja Belgia tähistavad diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva

Eesti ja Belgia suhted 100