Esimest korda sattus suurem arv eestlasi Belgiasse elama II maailmasõja järel. Sarnaselt mujale asunutega oli ka Belgias eestlastel aktiivne seltsi- ja kultuurielu, pikka aega juhtis Eesti Seltsi tegevust Liis Dillie-Lindre.
Uuem eestlaste rändelaine Belgiasse toimus seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Viimastel aastatel on siia tööle ja elama asunud palju rohkem eestlasi kui II maailmasõja järel. Enamik neist töötavad kas Eesti esindustes või Euroopa institutsioonides ja praeguseks arvatakse koos peredega Belgias elavat umbes kaks tuhat eestlast.
Belgia eestlastel on ühtne suhtlusgrupp bruest ([email protected]) ning tegutsevad mitmed huviringid ja Eesti kool.
Huvitavaid linke: